Kommenteeri

Uurimisprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“ esimene aasta on tõestanud, et digipärandi kasutamisel Eestis on rohkesti arenguruumi

Kuigi peaaegu kõik Eesti inimesed kasutavad igapäevaselt internetipanka, e-posti ja otsingumootoreid ning loevad digitaalseid ajalehti ja ajakirju, jääb muuseumide ja raamatukogude digitaalne kultuuripärand kasutajate vaateväljast pigem kõrvale. Arvestades eestlaste suurt huvi kultuuripärandi ja muuseumikülastuste vastu, on digipärandi kasutamisel rohkesti arenguruumi.

Kuidas jõuda selleni, et digitaalne kultuuripärand muutuks inimeste elus sama loomulikuks osaks nagu internetipank või digitaalsed uudised? Kuidas saaksid mäluasutused oma digitaalseid ressursse külastajatele senisest paremini ja mugavamalt esitada? Just nendest küsimustest on tõukunud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud uurimisprojekt „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“,

16. detsembril 2024 toimus Kultuuriministeeriumi Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi projektide seminar, kus Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel andis ülevaate projekti esimese aasta kogemusest.

Uuringu eesmärk on leida lahendusi, kuidas suurendada Eesti digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust ja kasutatavust ning aidata mäluasutustel paremini vastata külastajate vajadustele.

Fotode autor Mailis Vahenurme

 

 


Lisa kommentaar

Email again: