Uurimisprojekti „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“ esimene aasta on tõestanud, et digipärandi kasutamisel Eestis on rohkesti arenguruumi
Kuigi peaaegu kõik Eesti inimesed kasutavad igapäevaselt
internetipanka, e-posti ja otsingumootoreid ning loevad digitaalseid ajalehti
ja ajakirju, jääb muuseumide ja raamatukogude digitaalne kultuuripärand
kasutajate vaateväljast pigem kõrvale. Arvestades eestlaste suurt huvi
kultuuripärandi ja muuseumikülastuste vastu, on digipärandi kasutamisel
rohkesti arenguruumi.
Kuidas jõuda selleni, et digitaalne kultuuripärand muutuks inimeste elus sama loomulikuks osaks nagu internetipank või digitaalsed uudised? Kuidas saaksid mäluasutused oma digitaalseid ressursse külastajatele senisest paremini ja mugavamalt esitada? Just nendest küsimustest on tõukunud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud uurimisprojekt „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss“,
16. detsembril 2024 toimus Kultuuriministeeriumi Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi projektide seminar, kus Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel andis ülevaate projekti esimese aasta kogemusest.
Uuringu eesmärk on leida lahendusi, kuidas suurendada Eesti
digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust ja kasutatavust ning aidata
mäluasutustel paremini vastata külastajate vajadustele.
Fotode autor Mailis Vahenurme