Projekti kestus: 2025–2029
Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
Humanitaaria digipööre: miks on vaja ühist digilaborit?
Humanitaarteadused – nagu ajalugu, kultuuriteooria, keeleteadus ja folkloristika ning etnoloogia – on kiiresti digistumas. Inimeste igapäevane kultuurisuhtlus ja argielu toimub järjest enam digikeskkondades. Ka uurimisobjektid, olgu need ajaloolised allikad või kultuurilised nähtused, on üha sagedamini digikujul kättesaadavad.
See toob humanitaarteadustesse kaasa järjest suuremad andmemahud ja vajaduse uute töövahendite järele. Arenevad valdkonnad nagu digihumanitaaria, arvutuslik humanitaaria ja kultuuriandmete analüüs kasutavad andmeid senisest tõhusamalt, rakendades näiteks keelemudeleid, visualiseerimist ja masinõpet.
Miks on vaja ühist digitaristut?
Paljud mäluasutused (nt arhiivid, muuseumid, raamatukogud) ja teadusorganisatsioonid haldavad väärtuslikke humanitaarteaduslikke andmeid. Samas on suur osa neist hajali, raskesti leitavad või vähe rakendatud. Selleks, et andmetes peituv potentsiaal jõuaks paremini teadlaste, õpetajate, loovisikute ja ettevõtjate kasutusse, töötatakse välja ühine humanitaaria digilabor.
Digilabor ühendab erinevate asutuste teadmised ja andmebaasid, luues tugeva koostööplatvormi, mis toetab teadust, õpet ja loometööd.
Mis on plaanitava digitaristu eesmärk?
1. Luua ühine platvorm
Koondatakse info olemasolevate ja teadustöö käigus loodud Eesti
humanitaarandmete kogude kohta. See aitab andmeid paremini leida, kasutada ja
siduda.
2. Jagada teadmisi ja oskusi
Platvorm koondab juhend- ja õppematerjale humanitaarandmete analüüsi kohta –
nii algajatele kui edasijõudnutele. Vajadusel luuakse ka uusi materjale.
3. Pakkuda humanitaarandmete digilabori teenuseid
Koostöös teadlaste ja andmehaldajatega arendatakse teenused, mis toetavad
andmete analüüsi, visualiseerimist ja rakendamist erinevates valdkondades –
alates teadustööst kuni haridus- ja kultuuriprojektideni.