Museoloogia ja loomepõhine uurimistöö
Eesti Rahva Muuseumi museoloogia uurimissuuna eesmärgiks on vastata akadeemilise uurimistööga muuseumide ja kultuuripärandi valdkondades toimuvatele muutustele. Selle fookuses on muuseumiga seotud küsimused tänapäeval ning muuseumi ja kultuuripärandi sektori arendamine. Mõned suuna uurimisprobleemid on seega idiosünkraatilised, samas kui teised on tihedalt seotud institutsioonide üldise toimimisega struktuursete ja kultuurimuutuste kontekstis. Näituste ja muu muuseumitöö planeerimise, teostamise ja analüüsimisega seotud uurimisküsimustele vastamine eeldab multidistsiplinaarset, koostööl ja ühisloomel põhinevat uurimistööd, mis võtab aktiivse rolli rahvusvahelistes dialoogides ja muuseumipoliitika debattides.
ERMi muuseumiuuringute lähtekohad on auditooriumide- ja kommunikatsiooniuuringutes, mis annavad teoreetilise raami auditooriumide osalemise, kaasamise ja erinevate kultuuriliste gruppide esindatuse küsimustega. Uurimistöö asetub erinevate koostöövormide, olemasolevate huvigruppide ja auditooriumide paremale sidumise ning uute külastajarühmade ja sidusrühmade (erinevad sotsiokultuurilised rühmad, avalik ja erasektor) kõnetamise konteksti.
Digitaalne kommunikatsioon ja juurdepääs kultuuripärandile toovad kaasa muutusi muuseumide töömeetodites, kuid sellega peab kaasnema ka kriitiline analüüs muuseumidest digitaliseerumise ja andmestumise kontekstis ning digitaliseerumise fenomeni enda uurimine. Uurimissuund ühendab endas nii muuseumide füüsilises, kohapealses ruumis toimuvad protsessid kui ka muuseumide ja kultuuripärandi representatsiooni digitaalses keskkonnas.
Muuseumiuuringute suund on üles ehitatud rahvusvahelisele koostööle teadusasutuste, muuseumide ja konkreetsete uurijatega läbi erineva mastaabiga koostööprojektide.
Eesti Rahva Muuseumi museoloogia uurimissuuna eesmärgiks on vastata akadeemilise uurimistööga muuseumide ja kultuuripärandi valdkondades toimuvatele muutustele. Selle fookuses on muuseumiga seotud küsimused tänapäeval ning muuseumi ja kultuuripärandi sektori arendamine. Mõned suuna uurimisprobleemid on seega idiosünkraatilised, samas kui teised on tihedalt seotud institutsioonide üldise toimimisega struktuursete ja kultuurimuutuste kontekstis. Näituste ja muu muuseumitöö planeerimise, teostamise ja analüüsimisega seotud uurimisküsimustele vastamine eeldab multidistsiplinaarset, koostööl ja ühisloomel põhinevat uurimistööd, mis võtab aktiivse rolli rahvusvahelistes dialoogides ja muuseumipoliitika debattides.
ERMi muuseumiuuringute lähtekohad on auditooriumide- ja kommunikatsiooniuuringutes, mis annavad teoreetilise raami auditooriumide osalemise, kaasamise ja erinevate kultuuriliste gruppide esindatuse küsimustega. Uurimistöö asetub erinevate koostöövormide, olemasolevate huvigruppide ja auditooriumide paremale sidumise ning uute külastajarühmade ja sidusrühmade (erinevad sotsiokultuurilised rühmad, avalik ja erasektor) kõnetamise konteksti.
Digitaalne kommunikatsioon ja juurdepääs kultuuripärandile toovad kaasa muutusi muuseumide töömeetodites, kuid sellega peab kaasnema ka kriitiline analüüs muuseumidest digitaliseerumise ja andmestumise kontekstis ning digitaliseerumise fenomeni enda uurimine. Uurimissuund ühendab endas nii muuseumide füüsilises, kohapealses ruumis toimuvad protsessid kui ka muuseumide ja kultuuripärandi representatsiooni digitaalses keskkonnas.
Muuseumiuuringute suund on üles ehitatud rahvusvahelisele koostööle teadusasutuste, muuseumide ja konkreetsete uurijatega läbi erineva mastaabiga koostööprojektide.