Mis on esimene asi, mis seostub Sulle kultuuripärandiga?

Esimene asi, mida ma seostan digitaalse kultuuripärandiga, on omavahel ühendatud maailm, kus ajaloolised esemed (nii materiaalsed kui ka immateriaalsed) on kergesti tarbitavad/kättesaadavad hoolimata tehnilistest lahendustest. Digitaalne kultuuripärand ei tähenda minu jaoks mitte ainult olemasolevate esemete digitaliseerimist ja nende masinloetavaks muutmist. Osa, mis mind tõeliselt innustab, on kaasloome mõõde – see võimaldab erinevatest taustadest inimestel aktiivselt panustada, tõlgendada ja tegeleda kultuuripärandiga tähenduslikel viisidel.

Kui arenenud on digikultuur Eestis?

Kui vaadata eesti digitaalsete kultuuripärandiga seotud algatuste taset, siis võib öelda, et praegune olukord on üsna hea, kuid samas on kindlasti arenguruumi. Eraalgatustest paistab kindlasti silma Ajapaik (https://ajapaik.ee), mis keskendub pildipärandile ja eriti ajalooliste piltide metainfo kogumisele rahva kaasamise kaudu. Üks avaliku sektori institutsioon, mida tahaksin hea näitena eraldi esile tuua, on Eesti Rahvusarhiiv, sest seal on mitmeid kaasahaaravaid tegevusi (kaasa arvatud digitaalsete pärandite rikastamine ja ühendamine rahvahulga kaasamise kaudu), mis on saadaval Virtuaalses Lugemissaalis (https://www.ra.ee/vau/index.php/et).

Kui vaadata Eesti digitaalsete kultuuripärandi seisu laiemalt, siis ütleksin, et üldine ligipääsetavus vajaks kindlasti veel parandamist. Selleks, et digitaalset kultuuripärandit saaks ühiskond aktiivselt kasutada, peaks olema olemas üks portaal, mis pakub lihtsat juurdepääsu kultuuripärandi andmete rikkusele. Kuigi Eestis on olemas Muuseumide Avalik Portaal MUIS (https://www.muis.ee/en_GB), ei ole see eriti kasutajasõbralik, pigem on see suunatud professionaalidele (galeriid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid), mitte laiemale ühiskonnale. Samuti on olemas MuISi avatud andmete portaal (https://opendata.muis.ee/), mis peaks teoreetiliselt pakkuma masinakeskset ligipääsu digitaalsetele kultuuripärandi andmetele, kuid ma ütleksin, et ka see lahendus pole praeguses seisus eriti kasutajasõbralik.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Eestis juba palju põnevaid algatusi käimas, kuid mõned neist vajavad veel täiustamist ja katsetamist, et lõpptarbija nendega kaasa läheks.

Milliseid häid praktikaid tooksid maailma mastaabis antud valdkonnas esile?

Kui rääkida headest praktikatest maailmas või enda kogemustest, siis üheks suurepäraseks näiteks on kasutajasõbralik digitaalne pärandiportaal. Kui vaatame näiteks Soomet, siis neil on olemas Finna (https://www.finna.fi/?lng=en-gb), mis toimib tegelikult kui kõik-ühes portaal digitaalsete kultuuripärandiga seonduva jaoks. Soome näide on hea, kuna see portaal pakub lihtsat juurdepääsu erineva sisuga digitaalsele pärandile ja on loodud nii, et seda saavad kasutada kõik, mitte ainult professionaalid.

Teine oluline aspekt, mida tahaksin välja tuua on tõsiasi, et  digitaalne kultuuripärand saab rohkem tähelepanu, kui selleks on olemas võimalikult kasutajasõbralik viis kultuuripärandi andmeteni jõudmiseks. Lõppkokkuvõttes on ka arendajad, kunstnikud, loovjuhid need tavakasutajad, kes andmete olemasolul digitaalset oma erinevates innovaatilistes projektides kasutada saaksid.

Kuidas saaksime digitaalse kultuuripärandi võimalusi oma igapäevaelus senisest enam kasutada ja mida võiks ühiskond sellest tervikuna võita?

Digitaalset kultuuripärandit saaks laialdasemalt kasutada, kui oleks olemas kaks põhielementi:

1)   Ligipääsu lihtsustamine digitaalsele materjalile (nii inimestele kui ka arvutitele).

2)   Parimate praktikate jagamine

Usun, et kõige suurem potentsiaal on olemas loovsektoris. Seal on võimalusi ajaloolise digipärandi ja uue väljundi lisamise/vana ümbertegemise näol enim.

Digitaalne kultuuripärandiga tegelemine/populariseerimine mängib olulist rolli kogukonnatunde edendamises, ühiskonna ning inimkonna tuleviku kujundamises.

Lõpuks toon välja veel ühe olulise kasuteguri, mis kõnetab mind kui ukrainlast eriti, on digitaalsete kultuuripärandi positiivne mõju ajaloo kujundamisele. Digitaalne kultuuripärand on ka oluline tööriist ajalooliste narratiivide taastamiseks ja kontekstualiseerimiseks, andes inimestele objektiivse informatsiooni, et osata näiteks valet teha vale- ja tõesel infol.

Fotod: 

Põhiline sõnapilv Tallinna Linnamuuseumi telliskivide kogust

Mängimine värviruumi teisendustega, kasutades Tallinna Linnamuuseumi kogust pärit kampsuni pilti

https://www.muis.ee/catalogue:kogu/93619-849

https://www.muis.ee/museaalview/1887998